Küberturvalisus pole ainult suurte ettevõtete (pankade ja telekomide) ja riikidevahelise kübersõja teema. Küberkuritegevuse ohvriks võib langeda ka ühemehe firma või eraisik, kirjutab Wiretrapi juht Joseph Carson.
- Wiretrapi juht Joseph Carson. Foto: Erakogu
Viimased aastad olid küberkurjategijatele globaalselt töised – varastatud andmete hulk on aastaga kasvanud 5–6 korda. Eelmise aasta enim kajastust saanud küberrünnakute hulka kuuluvad näiteks iCloudi juhtum, kus brute force meetodil murti sisse mitmete kuulsuste piltidele ja dokumentidele ja eBay andmevargus, mille käigus varastati suurel hulgal klientide andmeid ja salasõnu.
Jaekaubandus, tehnoloogia, finants ja avaliku sektori asutused juhivad enim rünnatud asutuste nimekirja ning jõudsat kasvu teevad selles nimekirjas ka logistika ning kriitilise taristu ettevõtted.
Tihti mõeldakse, et minu ettevõte pole nii tähtis, et keegi seda ründaks või minuga ei juhtu see kindlasti. Kuid kui turvaliselt on kaitstud meie isiklikud ning ettevõtte andmed ja dokumendid?
Põhjalik eeltöö
Kui suurt kahju võib teha kliendibaasi sattumine valedesse kätesse, kui palju maksab 8 tundi tootmisliini seisakut või kui suurt summat oled nõus väljapressijale oma arvuti uuesti lahtikrüpteerimise eest maksma? Küberkuritegevuse hoogne kasv võib praegu kaugena tunduvad mured tuua homme koduõuele.
Küberohu teadvustamine ja organisatsiooni riskide kaardistamine on asi, mida iga ettevõtja peaks esmajärgus läbi viima. Küberkurjategijad teevad aina põhjalikumat eeltööd ning suudavad peaaegu alati leida organisatsiooni nõrgima lüli, mida rünnata – on see siis sekretärile pahavaraga emaili saatmine, maha visatud võõra logoga mälupulk, mille müügiosakond uudishimust oma arvutisse ühendab või veebilehtede nakatamine, mida logistikamehed kohvipausi ajal lehitsevad.
Inimene eksib
On palju praktilisi asju, mida ka iga ettevõtja võib oma organisatsioonis teha, et vähendada küberkuritegevuse ohvriks langemise riski. Näiteks muuta salasõnad turvalisemaks ja uuendada perioodiliselt, teha andmetest koopiad, teise osapoole kaheastmeline tuvastus, et välistada identiteedivargusega seonduvaid riske.
Tihti on nõrgim lüli just inimene, kelle kaudu saadakse ligipääs ettevõtte arvutivõrkudesse. Seega on äärmiselt oluline, et küberturvalisuse ohtudest oleks teadlikud kõik organisatsiooni liikmed. Paha ei tee ka küsida, kas ettevõtte IT-inimesed on küberturvalisuse alal piisavalt kompetentsed ning läbinud vastavad koolitused.
Autor: Joseph Carson
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.